second home

nädalavahetustel näen milline võiks elu olla, kui praegust kooli ei oleks.

tegin see nädal lõpuks ometi algust oma praktilise tööga. neljapäeval pildistasime stuudios peale trenni ning laupäeva õhtul samuti. ja kuidas ma armastan seda aega, kui ma tüdrukutega stuudios olen! see aasta olen seal väga tihti õhtuti käinud ja see on uskumatu kuidas ma suudan kooli peast välja saada. see on mulle nagu teine kodu, kuhu ma saan põgeneda kõige vastiku ja halva eest, sest ma tean, et stuudios ümbritseb mind kõik hea. ja ma olen selle eest nii tänulik!

samuti naudin ma seda jalutuskäiku kodust trenni ja (kui ma bussiga ei lähe), siis ka trennist koju. kõndimine värskes õhus on midagi, mida ma pean iga päev tegema, sest muidu ma ei saa rahulikult olla. see annab aega mõtlemiseks ja endaga tegelemiseks (mis siis, et samal ajal tuleb tähelepanu pöörata ka liiklusele). isegi selle külmaga oli mõnus..sest väljas on kõik nii ilus..

ma olen kirjutamisega nii roostes...aga ma püüan:))

olen sõltuvuses oma canonist, kuid kardan, et see varsti jälle kaob...seda juhtub koguaeg...ja isegi kui ma ei taha teda kätte võtta tunnen ma temast puudust. kuidas see võimalik on?

piltide suurus sõltub tujust